Loodus

LOODERANNIK  –  EUROOPAS ERILINE
Arne Kivistik  2010
Viimase 5000 aasta jooksul merest kerkinud ja kujunenud  Loode-Eesti rannikul esineb Euroopas ainulaadne maastikukooslus. Tal on eriline, kiire kujunemislugu.

Erineva sügavusega rannavees on liivapõhja, luiteid, paelava, rändrahne ja kolm väikesaart. Siin on 20 km parimatliivaranda, aga ka kivi-, klibu-, pank- ja paguranda. Merre suubub 6  rändava sängi ja suudmega jõge ning oja. Maastikul on 25 madalaveelist ja 9 ajuti kuivavat rannajärve ning 5 roostikku.

Piki randa Roostalt üle Dirhami ja Nõva Keibuni kulgeb suur rannavall, mis kannab nime Mereparras – 25 km pikk ja 4–12 m kõrge. Sellest maa poole on 40 km²  luitestikke ja avaliivikuid.

Euroopa 120 hiidrändrahnust asub 112 Eestis. Eriti kivirikkal looderannikul on 10 rabakivi-hiidu, vähemalt 150 suurrahnu, hulk kivikülve ja kiviaedu. Randades, eriti maaninadel ja muulides on  1,9–1,6 miljardi aasta vanuseid tard- ja moondekivimi liike. Nende näidiseid saab näha ka Perakülas Põlluotsa Talumuuseumi kivinäitusel.

Osmussaar asub Dirhamist  7 km kaugusel loodes. Seal on eriline kogum pankranda, klibuvalle, rannajärvi, kadastikke, rannaniite ja rannarootsi asustuslugu.

Osmussaare lähedal on Neugrundi  meteoriidikraater, üks paremini läbiuurituid meres asuvaid kraatreid maailmas. Neugrundbretšad on meteoriidipahvatuse aegu 540 milj aasta eest kraatripõhjast väljapaisatud kivimid. Neid erilisi mustjaid ja lõhelisi kive leidub ainult Eestis ja palju looderannikul.

Piki rannikut kulgeb luitemännikute vöönd. Erilised on sealsed vanad rannamännid.
Merest kaugemal on suured kaitsealused sood ja rabad. Mitmes paigas on sadu meetreid pikki kitsaid nn rannavallisoid,  kus märjal ajal on vett põlvini.

Põõsaspea neem ja Osmussaar on rahvusvaheliselt tuntud linnuvaatluspaigad, kust lendab üle miljoneid arktilisi linde. Nõvast kui nimetamisväärsest jahipiirkonnast annavad tunnistust jahitrofeed, mis on pälvinud maailmanäituste kuldmedaleid.

Põlengud Tänavjärve ja Veskijärve ääres, mida võib nimetada looduskatastroofideks, toimusid 1940, 1951, 1982, 1992, 1997, 1999 ja 2008;  suurtormid  käisid üle ranniku ja jätsid sinna oma jälgi1967 ja 2005.

Looderannik on Eesti paremaid matkakaartidega  kaetud alasid. Mitmesse paika on märgitud orienteerumis- ja loodusõppe radu.